Kujuta ette järgmist olukorda: sul tekkis kiireloomuline rahavajadus. Sa saad iga kuu kindlat palka, sul pole ei praegu ega pole ka kunagi olnud maksehäireid. Sul on hetkel mõned laenukohustused juba olemas, kuid tead, et saad omadega hakkama ka uue laenu võtmisel. Sa täidad laenutaotluse, olles täiesti veendunud, et vastus on positiivne. Laenuanalüütik saadab su taotluse aga tagasi, öeldes, et sulle ei saa laenu anda. Sa oled segaduses ja pettunud. Miks see juhtus? Kuidas ei saanud laenu sina, kellel on peaaegu laitmatu krediidiskoor? Selline stsenaarium juhtub paraku pea iga päev mõne eestlasega ning süüdi on siin üks levinud põhimõte, mille nimi on 40% reegel.
Mis on 40% reegel?
Tegemist ei ole raudkindla reegliga, mis oleks paika pandud nagu paragrahv seaduses. 40% reegel on pigem raamistik ja põhimõte, mille järgi tegutsevad paljud – kui mitte kõik – laenupakkujad. Neljakümne protsendi reegel tähendab seda, et sinu olemasolevad laenukohustused ei tohi moodustada rohkem kui 40% sinu sissetulekust. Teisisõnu, kui sinu sissetulek on 1000 eurot, ei tohi sul olla rohkem kui 400 euro eest igakuiseid laenu-, liisingu- ja järelmaksumakseid. Selle reegli järgmine aitab laenupakkujatel garanteerida, et uus laenukohustus antakse ainult neile, kellel jääb piisavalt palju vaba raha alles iga kuu. Kui sinu laenukohustused moodustaksid üle poole sissetulekust, ei jääks sul lihtsalt elamiseks piisavalt raha. Reeglit järgides aitavad laenufirmad teha vastutustundlikke otsuseid, mis ei too kellelegi kaasa hirmsaid võlakoormaid ega stressi või depressiooni. Mõni laenupakkuja võib suhtuda asja ka karmimalt ning anda laenu ainult siis, kui kohustusi on vähem kui 35%. Võid aga kindel olla, et isegi, kui laenufirma tingimustes pole kirjas sõnagi taolise reegli kohta, järgitakse seda vaikimisi ikkagi.
Kuidas laenu saada, hoolimata 40% reeglist?
Mida teha aga siis, kui lisaraha on hädasti vaja? Paraku ei ole vastus eriti rõõmustav. Kui sul on juba mitmeid laenukohustusi, mille maksed kokku kipuvad moodustama peaaegu poole sinu sissetulekust, on laenutaotluse vastus peaaegu kindlasti eitav. Mida sa aga saaksid teha, on taotleda refinantseerimislaenu. Refinantseerimislaenuga saad tagasi makstud kõik muud kohustused ning pead samas edaspidi tasuma ainult ühte laenumakset, mis on tihti ka madalama summaga. Juhul, kui sa oled kindel, et su sissetulekust piisaks või kui sul on näiteks abikaasa, kelle sissetulekust katate kodukulud, võidakse vastu tulla tagatisega laenu korral. Tagatisega laenud on tavaliselt pisut suuremad ning tagatiseks võib olla auto, korter või muu kinnisvara. Kui laen on tagatud mingi varaga, annab see laenupakkujale rohkem kindlust sinu suhtes, kuna laenu „hapuks minemisel“ saab laenaja oma panustatud raha tagatise näol tagasi. Seega eitava vastuse korral võid sa kaaluda neid kahte varianti.
Kuidas teada, kas 40% reegel oli eitava vastuse põhjus?
Laenupakkuja ei pruugi alati selgitada, mis oli eitava vastuse põhjus. Kui sul pole muid krediidiprobleeme, võib seega negatiivne otsus olla segadusseajav. Enne, kui asud laenutaotlust täitma, tasuks endale välja kirjutada kõikide olemasolevate kohustuste kuumaksed ning vaadata, kui suure osa need hammustavad sinu igakuisest rahakoti suurusest. Kui teed pisikese arvutuse enne taotluse täitmist, saad juba selgeks, kas sul on lootust 40% reegel ületada või mitte. Nagu mainitud, siis laenupakkujad ei pruugi kõik järgida täpselt 40% põhimõtet, vaid võivad olla isegi veel karmimad. Kui kahtled, on mõistlik pärida aru laenupakkujalt ning välja selgitada, mis täpselt ajendas negatiivset vastust. Kui otsustad aga taotleda refinantseerimislaenu või tagatisega laenu, pea meeles, et tegemist on siiski rahalise kohustusega. Ära tegutse uisapäisa – enne laenutaotluse täitmist kalkuleeri, mõtle hoolikalt läbi ja alles siis asu taotlust täitma.
Kas oled sissetuleku ja väljaminekud õigesti kirja pannud?
Laenu taotlemise hoos ei pruugi tähelegi panna, kuidas mõni sissetulek on jäänud märkimata või mõni väljaminek pole päris täpne. Seepärast võid täiesti kogemata inimliku vea tõttu ise kallutada 40% reeglit enda kahjuks. Laenutaotlusesse saab märkida lisaks oma palgale ka muud lisatulud – dividendid, üüritulu, pension, toetused ja kõik muu. Lisatulude tõttu võib sulle reaalses elus tunduda, et saad igakuiselt kenasti hakkama ja oled veendunud, et suudaksid laenumakset tasuda ilma probleemideta, kuid kui oled unustanud märkida lisatulud oma taotlusesse, näeb laenuandja hoopis teistsugust pilti sinu finantsseisust. Tulemuseks võibki olla negatiivne otsus, sest laenuandja ei näe täielikku ülevaadet. Kui sul on juba mõningaid laenukohustusi, ei tohiks märkida taoliseid kulusid juhuslikult peast, vaid üksnes konkreetse laenugraafiku järgi. Võib-olla on sinu mälusopis laenujäägi number 1000 eurot, kuid tegelikult on see 800 eurot. Võib-olla on laenukohustusi kokku iga kuu 115 euro eest, mitte 135 euro eest nagu võisid mäletada. Kõik sellised pisikesed nüansid mõjutavad oluliselt võimalust saada positiivne vastus. Kui asud täitma laenutaotlust, ära kiirusta ja ära märgi suvalisi numbreid taotlusesse. Vaata üle oma lisasissetulekud ja kõikvõimalikud kulud ning täida taotlus hoolikalt. Nii toimides võid avastada, et tegelikult jäävadki su kulud alla 40% reegli ning ka laenutaotluse vastus on positiivne.
